tagasi

Väikelaste nahahooldus on külmal ajal väga oluline

Väikelapse nahk on täiskasvanu omast palju õhem ning selle kaitsefunktsioon ei ole veel täielikult välja arenenud. Kuna rasunäärmed, mis nahka õlitavad ja kaitsevad, ei hakka tööle enne puberteeti, on noor nahk iseäranis aldis kuivama. Väikelapsed on kogu aeg liikvel ja nõnda on nende nahk kahjustavate tegurite mõju all rohkem.

Kuidas kaitsta lapse õrna nahka nii, et ta saaks ohutult talvemõnusid nautida?

Terve lapse nahk tavaliselt kosmeetilisi vahendeid ei vaja. Nahahoolduse põhialuseks on puhtus (vesi, kuivatamine, õhuvannid). Kindlasti ei ole vaja lapse nahka iga päev kreemitada. Talvel kasutatakse ilmastikukaitsekreeme, mis toidavad ja kaitsevad väikelapse õrna näonahka külma ja tuule eest ning tekitavad sellele kaitsekihi. Kehal, kätel ja jalgadel kasutatakse baaskreeme, mis ei sisalda sünteetilisi mineraalõlisid, lõhnaaineid ja säilitusaineid. Pesemiseks sobivad õrnatoimelised vahendid, mis ei sisalda seepi.

Külm ilm ja kuiv õhk

Külm ilm, tuul, keskküte, sise- ja välistemperatuuri suur vahe ning kuiv õhk võivad muuta lapse naha karedaks, sügelevaks ning vastuvõtlikuks põletikele ja ekseemidele. Kütteperioodil püüdke hoida ruumide temperatuur päeval vahemikus 18–20 °C ja öösel 15–18 °C. Lapse mugavustunne tuleb kindlustada päeval paksude dresside või kampsunitega, öösel näiteks flanellpidžaamaga.

Väga kuiva naha puhul võib kasutada apteegis müügil olevaid baaskreeme, kookosõli-, jojoobi- ja mandliõli sisaldavaid tooteid või lisada vannivette õli. Nahka toidavad ja rahustavad ka kreemid, milles on E-vitamiini ning saialille- ja kummeliekstrakti. Hea on kasutada dekspantenooli sisaldavat kreemi või salvi, mis soodustab naha loomuliku kaitsebarjääri taastumist ning ravib nahakahjustusi.
Tundlikule nahale mõeldud baaskreeme, külmakaitsekreeme ja -salve müüakse apteegis. Apteegisarjad on koostiselt puhtad, ei sisalda kunstlikke värv- ja lõhnaaineid, parabeene ega keemilisi lisaaineid.

Kui näed, et lapse nahk muutub kuivaks ja ketendavaks, kreemita seda regulaarselt kaks korda päevas. Kreem tõstab naha niiskustaset ja pehmendab – nii on ka väikelapse uni parem, sest nahk ei sügele. Kuna väikelapse nahk on tundlik ja õrn, hakkavad põsed kergesti punetama ja muutuvad karedaks. Ärritunud põski ei tohi kreemitades masseerida. Külma suhtes on eriti tundlikud huuled, mis kipuvad talvel lõhenema ja kuivama.

Enne külma ilmaga õue minekut peaks lapsevanem olema kindel, et lapse organism on toas korralikult üles soojenenud. Selga tuleb valida ilmale vastav riietus, mis aitab kehatemperatuuri säilitada. Lastearst Siiri Lepik on öelnud, et talvel peab jälgima, et lapse nahk saaks piisavalt niisutust toas ja kaitset külma eest õues. Laps peab saama piisavalt juua (eriti vett). Eriti tähelepanelik tuleb olla siis, kui laps on just lutist võõrutatud ja alles õpib tassist joomise kunsti.
Õhuniisuti toas aitab säilitada naha liigset kuivamist.

Kreemitamisest

Kindlasti on vaja meeles pidada, et talvel peab last kreemitama pool tundi enne õueminekut, et kreem jõuaks nahka imenduda. Välja minnes võiks lapse põskedele, lõuaotsale, otsaesisele ja ninale määrida neutraalsemat rasvast ja toitvat salvi või kreemi. Õuest koju jõudes tuleb kaitsekreem nahalt eemaldada. Külma ilma kreemi puhul on kõige tähtsam, et see ei sisaldaks tilkagi vett.

Parim on kõndida lapsega mitu korda päevas umbes pool tundi korraga, mitte teha pikemaid jalutuskäike.

Lapse suu ette ei soovitata panna salli, mis suurendab niiskuskadu ja võib tekitada suuümbruse nahal ärritust. Jälgima peab seda, et laps ei limpsiks huuli.
Ka vankris tuleb last külma ja tuule eest kaitsta. Imikule teeb värske ja jahe õhk head, temperatuuriärritus tugevdab immuunsüsteemi. Kui nohusel lapsel palavikku ei ole, võib temaga samuti õues käia, sest jahe õhk vähendab limaskestade turset.

Laps ise võiks olla kihiliselt riietatud, nii on soojakadu oleks minimaalsem. Mitu üksteise peal olevat riideeset soojendavad paremini kui üks paks talvekombinesoon. Riideesemete vahele jäävad õhukihid hoiavad imiku soojust eriti hästi.
Esimene kiht vastu ihu võiks olla siidivillane aluspesu, mis hingab, on soe ja imab niiskust. Vill aitab lapse õiget kehatemperatuuri hoida. Kuna soojast pesust üksi ei piisa, võiksid järgmised kihid olla puuvillased dressipluusid ja polod või täisvillast vest ja fliis.
Soome Oulu ülikooli teadlased jõudsid järeldusele, et parim temperatuur talviseks väljas magamiseks on –5 kraadi. Sellise temperatuuri juures magavad imikud õues kolm korda kauem kui toas.

Kas toiduallergia või külmakahjustus?

Dr Tiia Voor kinnitab, et mida vanemaks laps saab, seda vähem ilm tema nahka ärritab. Nahaarst dr Liina Tedremets arutleb, kuidas aru saada, kas tegu on toiduallergia või külmakahjustusega. Üldjuhul on külmast võetud põsed parkunud, tekkida võivad pindmised nahalõhed, mille all on punetus. Kahtluse korral tasub alati pöörduda nahaarsti, allergoloogi või perearsti poole.
Kuiva naha kaitsevõime on nõrk, mistõttu nahale sattunud allergeenid ja ärritajad pääsevad kergesti mõjule. Naha head tervist aitab tagada D-vitamiin, mis tugevdab nahka. D-vitamiini soovitavad lastearstid anda rasvlahustuva preparaadina alates teisest elunädalast.

Naha tervist mõjutab ka toit. Nagu iga probleemi puhul, on sümptomite leevendamine vaid pool teed. Nahale mõjub hästi, kui laps sööb puu- ja juurvilju, kasulik on kala, milles on A- ja D-vitamiine ning oomega-3-rasvhappeid. Kui laps kala ei taha, on apteegis saada oomega-3-rasvhappeid sisaldavaid toidulisandeid. Sellega toetame väikelapse naha tervist seestpoolt.

Eesti emad lükkavad lapsevankrid ka külma ilmaga välja, millega beebi õuesmagamise juures arvestada, vaata SIIT!

 

Allikas: Terve Pere

 
 

Sügis

tagasi

Väikelaste nahahooldus on külmal ajal väga oluline

Väikelapse nahk on täiskasvanu omast palju õhem ning selle kaitsefunktsioon ei ole veel täielikult välja arenenud. Kuna rasunäärmed, mis nahka õlitavad ja kaitsevad, ei hakka tööle enne puberteeti, on noor nahk iseäranis aldis kuivama. Väikelapsed on kogu aeg liikvel ja nõnda on nende nahk kahjustavate tegurite mõju all rohkem.

Kuidas kaitsta lapse õrna nahka nii, et ta saaks ohutult talvemõnusid nautida?

Terve lapse nahk tavaliselt kosmeetilisi vahendeid ei vaja. Nahahoolduse põhialuseks on puhtus (vesi, kuivatamine, õhuvannid). Kindlasti ei ole vaja lapse nahka iga päev kreemitada. Talvel kasutatakse ilmastikukaitsekreeme, mis toidavad ja kaitsevad väikelapse õrna näonahka külma ja tuule eest ning tekitavad sellele kaitsekihi. Kehal, kätel ja jalgadel kasutatakse baaskreeme, mis ei sisalda sünteetilisi mineraalõlisid, lõhnaaineid ja säilitusaineid. Pesemiseks sobivad õrnatoimelised vahendid, mis ei sisalda seepi.

Külm ilm ja kuiv õhk

Külm ilm, tuul, keskküte, sise- ja välistemperatuuri suur vahe ning kuiv õhk võivad muuta lapse naha karedaks, sügelevaks ning vastuvõtlikuks põletikele ja ekseemidele. Kütteperioodil püüdke hoida ruumide temperatuur päeval vahemikus 18–20 °C ja öösel 15–18 °C. Lapse mugavustunne tuleb kindlustada päeval paksude dresside või kampsunitega, öösel näiteks flanellpidžaamaga.

Väga kuiva naha puhul võib kasutada apteegis müügil olevaid baaskreeme, kookosõli-, jojoobi- ja mandliõli sisaldavaid tooteid või lisada vannivette õli. Nahka toidavad ja rahustavad ka kreemid, milles on E-vitamiini ning saialille- ja kummeliekstrakti. Hea on kasutada dekspantenooli sisaldavat kreemi või salvi, mis soodustab naha loomuliku kaitsebarjääri taastumist ning ravib nahakahjustusi.
Tundlikule nahale mõeldud baaskreeme, külmakaitsekreeme ja -salve müüakse apteegis. Apteegisarjad on koostiselt puhtad, ei sisalda kunstlikke värv- ja lõhnaaineid, parabeene ega keemilisi lisaaineid.

Kui näed, et lapse nahk muutub kuivaks ja ketendavaks, kreemita seda regulaarselt kaks korda päevas. Kreem tõstab naha niiskustaset ja pehmendab – nii on ka väikelapse uni parem, sest nahk ei sügele. Kuna väikelapse nahk on tundlik ja õrn, hakkavad põsed kergesti punetama ja muutuvad karedaks. Ärritunud põski ei tohi kreemitades masseerida. Külma suhtes on eriti tundlikud huuled, mis kipuvad talvel lõhenema ja kuivama.

Enne külma ilmaga õue minekut peaks lapsevanem olema kindel, et lapse organism on toas korralikult üles soojenenud. Selga tuleb valida ilmale vastav riietus, mis aitab kehatemperatuuri säilitada. Lastearst Siiri Lepik on öelnud, et talvel peab jälgima, et lapse nahk saaks piisavalt niisutust toas ja kaitset külma eest õues. Laps peab saama piisavalt juua (eriti vett). Eriti tähelepanelik tuleb olla siis, kui laps on just lutist võõrutatud ja alles õpib tassist joomise kunsti.
Õhuniisuti toas aitab säilitada naha liigset kuivamist.

Kreemitamisest

Kindlasti on vaja meeles pidada, et talvel peab last kreemitama pool tundi enne õueminekut, et kreem jõuaks nahka imenduda. Välja minnes võiks lapse põskedele, lõuaotsale, otsaesisele ja ninale määrida neutraalsemat rasvast ja toitvat salvi või kreemi. Õuest koju jõudes tuleb kaitsekreem nahalt eemaldada. Külma ilma kreemi puhul on kõige tähtsam, et see ei sisaldaks tilkagi vett.

Parim on kõndida lapsega mitu korda päevas umbes pool tundi korraga, mitte teha pikemaid jalutuskäike.

Lapse suu ette ei soovitata panna salli, mis suurendab niiskuskadu ja võib tekitada suuümbruse nahal ärritust. Jälgima peab seda, et laps ei limpsiks huuli.
Ka vankris tuleb last külma ja tuule eest kaitsta. Imikule teeb värske ja jahe õhk head, temperatuuriärritus tugevdab immuunsüsteemi. Kui nohusel lapsel palavikku ei ole, võib temaga samuti õues käia, sest jahe õhk vähendab limaskestade turset.

Laps ise võiks olla kihiliselt riietatud, nii on soojakadu oleks minimaalsem. Mitu üksteise peal olevat riideeset soojendavad paremini kui üks paks talvekombinesoon. Riideesemete vahele jäävad õhukihid hoiavad imiku soojust eriti hästi.
Esimene kiht vastu ihu võiks olla siidivillane aluspesu, mis hingab, on soe ja imab niiskust. Vill aitab lapse õiget kehatemperatuuri hoida. Kuna soojast pesust üksi ei piisa, võiksid järgmised kihid olla puuvillased dressipluusid ja polod või täisvillast vest ja fliis.
Soome Oulu ülikooli teadlased jõudsid järeldusele, et parim temperatuur talviseks väljas magamiseks on –5 kraadi. Sellise temperatuuri juures magavad imikud õues kolm korda kauem kui toas.

Kas toiduallergia või külmakahjustus?

Dr Tiia Voor kinnitab, et mida vanemaks laps saab, seda vähem ilm tema nahka ärritab. Nahaarst dr Liina Tedremets arutleb, kuidas aru saada, kas tegu on toiduallergia või külmakahjustusega. Üldjuhul on külmast võetud põsed parkunud, tekkida võivad pindmised nahalõhed, mille all on punetus. Kahtluse korral tasub alati pöörduda nahaarsti, allergoloogi või perearsti poole.
Kuiva naha kaitsevõime on nõrk, mistõttu nahale sattunud allergeenid ja ärritajad pääsevad kergesti mõjule. Naha head tervist aitab tagada D-vitamiin, mis tugevdab nahka. D-vitamiini soovitavad lastearstid anda rasvlahustuva preparaadina alates teisest elunädalast.

Naha tervist mõjutab ka toit. Nagu iga probleemi puhul, on sümptomite leevendamine vaid pool teed. Nahale mõjub hästi, kui laps sööb puu- ja juurvilju, kasulik on kala, milles on A- ja D-vitamiine ning oomega-3-rasvhappeid. Kui laps kala ei taha, on apteegis saada oomega-3-rasvhappeid sisaldavaid toidulisandeid. Sellega toetame väikelapse naha tervist seestpoolt.

Eesti emad lükkavad lapsevankrid ka külma ilmaga välja, millega beebi õuesmagamise juures arvestada, vaata SIIT!

 

Allikas: Terve Pere


 

Missugused teemad Teile rohkem huvi pakuvad?

 
 
 
 
 
 

Soovid reklaami meie kodulehele?

Soovid ennast reklaamida?
Võta ühendust reklaam@hooaeg.ee

Leidsid vea / probleemi?

Võta ühendust meie toimetusega. Mõtted ja ideed on alati teretulnud. Teavita probleemist.
 

HOOaeg | info@hooaeg.ee


edge team oü