tagasi

Kevadväsimus - kas müüt või murettekitav sümptom?

Kevad venib ja venib, päike kord näitab end kelmikalt ja siis peidab end jälle halli tusataeva taha. Meeleolu pole kiita, tahaks magada, silmad püsivad vaevu lahti ja organism justkui protesteeriks igasuguse liigutamise vastu. Kuhu on kadunud rõõm peatselt algavast kevadest, looduse ja energia puhkemisest? Isegi ilma dr Google abita võime diagnoosida kevadväsimuse.

 

Kui varasemalt arvati et kevadväsimus tekib eelkõige C-vitamiini puudusest, siis tänasel päeval me seda nii kaljukindlat enam väita ei saa, sest värsked puu- ja köögiviljad on müügil aastaringselt. Iseasi kas me sööme neid ikka piisavalt, milleks on vähemalt pool kilogrammi iga päev ehk siis viis portsjonit. Ideaalis kataks söödud puu- ja köögiviljad ka kõik vikerkaarevärvid. Mida mitmekülgsemalt toitume seda parem on meie tervis.

Viimase aja uuringud aga kinnitavad, et kevadväsimus on seotud hoopis valgusega – see on kevadel liiga tugev. Valgus ergastab meid ja oleme erksamad, mis on ju väga tore. Aga õhtud on pikemad ja valgemad, oleme kauem aktiivsed ja lähme hiljem magama, ärkama aga peab samal ajal nagu ikka. Uneaeg lüheneb ja tekib väsimus. Teisalt oleme juba kohanenud talvise halluse ja hämarusega ning erk ja kirgas kevadpäikese valgus viib segadusse meie närvisüsteemi, mis ei luba muutusega nii kiiresti kohaneda. Vajame aega kohanemaks eredama valgusega aga nagu teame iga muutus on stressiks meie organismile. Uurijad on veel leidnud, et kevadväsimust esineb rohkem naistel ja noortel täiskasvanutel. Krooniline väsimus, loidus, motivatsiooni langus võivad viia depressioonini ja teiste vaimsete probleemide süvenemiseni.

 

Kuidas siis oma närvisüsteemi aidata ja toetada, et kaunis aastaaeg ei mööduks kurvastades ja masendusega võideldes. Esmalt tasub üle vaada oma uneaeg, liikumine ja toidulaud, millelt ei tohiks puududa valgud ja head rasvapped. Oomega 3 vajadus on kordi suurem, kui tavapärane kala söömine tavaliselt pakub. Kui toidulauale ei jõua rasvane kala vähemalt kahel korral nädalas, tasub mõelda kalaõli lisandite tarbimisele. Oomega 3 surub alla põletiku kehas, toetab aju ja närvisüsteemi tööd. Kalaõlist toodab keha hormoonitaolisi ühendeid, mis aitavad veresoontel lõõgastuda, aitab tasakaalustada veresuhkrutaset ning toetavad immuunsust. Paraneb õpiedukus, keskendumisvõime ja paraneb meeleolu. 

Folaat ehk foolhape mida leidub nii rohelistes lehtviljades, kaunviljades ja maksas mõjutab oluliselt meie meeleolu ja on depressiooni ennetaja. Aga isegi depressiooni ravimitel on parem toime, kui meil on piisavalt folaati, kinnitavad soome teadlaste uuringud. Toidlisandina on paremini omastuv metüülvorm, mis on lähemal toidus esinevale folaadile, mitte sünteetilisele foolhappele. Folaadi rikkad on kõik rohelised lehtviljad, kaunviljad aga kuumtöödeldes see vitamiin hävib.

Ka teistel B-vitamiinidel on meie emotsioonide tasakaalustamisel oluline roll. B1 vitamiin on tuntud väsimusest üle saamisel kuna aitab glükoosi energiaks muuta. B3 ehk niatsiini puudusest annab märku unetus, depressioon, ärrituvus, lihasnõrkus.  B4 ehk koliin on vajalik mälu korrashoidmiseks, B6 aga osaleb serotoniini tootmises. B12 (kobalamiin)ja B6 (püridoksiin) osalevad homotsüsteiiini ainevahetuses, mille kuhjumine nõrgestab mälu ja tõstab oksüdatiivset stressi, mis võib viia Alzheimeri haiguseni. Koos aitavad need vitamiinid hoida head meeleolu ja parandavad kognitiivset võimekust.

Uuringutes on B6 tähtis meeleolu toetaja, ta lisab elujõudu, parandab mälu ja unekvaliteeti. Puudus püridoksiinist võib tekitada peavalu, „ajuudu“, väsimust, masendust ja naha- ning soolestikupõletikke. B12 puudus on vägagi tuntud ja viib eneriataseme languseni, mälu probleemidele, ainevahetusele ja oluliste virgatsainete nagu GABA, serotoniin ja dopamiin tootmise vähenemiseni. Puudus tekitab nõrkust, väsimust, mälu nõrgenemist ja motivastiooni puudust. Turu Ülikoli uuringutes leidis kinnitust, et kolmandik üle 65-aastasi inimesi on B12 vitamiini defitsiidi äärel. Nii B6-l kui ka B12 on tähtis roll ka hea une saavutamiseks aga ka reipana ärkamisel, kuna toetab loomulikku kortisooli tootmist hommikuseks ärkamiseks. Seega kui tunnete hommikul nagu poleks maganudki, tasub kindlasti B12 vitamiini lisandit proovida. Paljudel inimestel on küll rikkalikult loomset toitu menüüs, kui B12 imendumine pole ikka piisav. Nii B6 kui B12 puudust seostatakse langenud meeleolu ja ka paanikahäiretega. B vitamiinide varud tühjendavad stress, e-pillid, hormonaalsed rasestumisvastased vahendid ja krooniline põletik, mida arvatakse Norra uuringute põhhjal, põdevat ka ligi veerand elanikkonnast. Põletik võib olla füüsilise või emotsionaalse stressi tagajärg ning see võib väljenuda füüsilise valuna, infektsioonidena ja seedeprobleemidena.

 

D-vitamiini puudus annab samuti märku väsimuse ja meeleolu langusega. Uuringud kinnitavad, et D-vitamiini puudusega naistel esineb suurema tõenäosusega ka depressiooni. Kuna D-vitamiin mõjutab serotoniini taset, siis seostub see sageli tujukuse, kurvameeluse, unehäirete aga ka päevase unisusega. Kuna tegemist on eelhormooniga seostatakse puudust ka PMS (premenstruaalse sündroomi) tugevamate sümptomitega ja  hormonaalse tasakaalutusega. Kahjuks toidust D-vitamiini kätte saada on pea võimatu ja siis tuleb kasutada lisandeid, soovitavalt kõigil neil kuudel mille nimetuses esineb „r“täht või mil esineb halba suusailma.

Kevadega seostub ka roheline värv kuid kuni selle ootamiseni võiks end turgutada roheliste jahudega. Need on mugavuse mõttes jahvataud ja pakendatud, et neid oleks kerge segada smuutisse, raputada salatile, lisada küpsetistele või valmistada neist kastmeid.  Nisu- ja ordaoras  ning nõges on meie esivanematel ka söögilaual aukohal olnud, polnud ju siis võimaliks poodi värske spinati järele lipata. Orasest ja noorest kõrvenõgesest saab rikkalikult valku, vitamiine, mineraalaineid ja kolrofülli. Kevadel võiks esikohale tõsta magneesiumi ja kaltsiumi, mille tasakaal mõjutab närvisüsteemi tööd, aitab unetuse ja stressi korral. Rohejahud on abiks ka oma toidulaua aluselisemaks muutmisel, kui ongi pühadel liildatud happelisust tekitava magusa ja liha söömisega. Lisaks annavad külmkuivatatud rohelised taimed ka ensüüme, mis parandavad seedimist ja tõstavad energiataset, mis muidu oleks organismil kulunud toidu lammutamisele ja ümbertöötlemisele. Ka kõhu läbikäimine paraneb kui lisada menüüsse rohkem rohelist.

Suveni kulub veel veidi aega, seniks aga pingsat ilmaportaalide jälgimist ja ootusärevust. Hoia ja enneta terviseprobleeme, et saaksid  minna rõõmsana vastu esimestele tõelistele kevadilmadele.

 

Autor: Külli Holsting

www.eliksiir.ee

 

 
 

Kevad

tagasi

Kevadväsimus - kas müüt või murettekitav sümptom?

Kevad venib ja venib, päike kord näitab end kelmikalt ja siis peidab end jälle halli tusataeva taha. Meeleolu pole kiita, tahaks magada, silmad püsivad vaevu lahti ja organism justkui protesteeriks igasuguse liigutamise vastu. Kuhu on kadunud rõõm peatselt algavast kevadest, looduse ja energia puhkemisest? Isegi ilma dr Google abita võime diagnoosida kevadväsimuse.

 

Kui varasemalt arvati et kevadväsimus tekib eelkõige C-vitamiini puudusest, siis tänasel päeval me seda nii kaljukindlat enam väita ei saa, sest värsked puu- ja köögiviljad on müügil aastaringselt. Iseasi kas me sööme neid ikka piisavalt, milleks on vähemalt pool kilogrammi iga päev ehk siis viis portsjonit. Ideaalis kataks söödud puu- ja köögiviljad ka kõik vikerkaarevärvid. Mida mitmekülgsemalt toitume seda parem on meie tervis.

Viimase aja uuringud aga kinnitavad, et kevadväsimus on seotud hoopis valgusega – see on kevadel liiga tugev. Valgus ergastab meid ja oleme erksamad, mis on ju väga tore. Aga õhtud on pikemad ja valgemad, oleme kauem aktiivsed ja lähme hiljem magama, ärkama aga peab samal ajal nagu ikka. Uneaeg lüheneb ja tekib väsimus. Teisalt oleme juba kohanenud talvise halluse ja hämarusega ning erk ja kirgas kevadpäikese valgus viib segadusse meie närvisüsteemi, mis ei luba muutusega nii kiiresti kohaneda. Vajame aega kohanemaks eredama valgusega aga nagu teame iga muutus on stressiks meie organismile. Uurijad on veel leidnud, et kevadväsimust esineb rohkem naistel ja noortel täiskasvanutel. Krooniline väsimus, loidus, motivatsiooni langus võivad viia depressioonini ja teiste vaimsete probleemide süvenemiseni.

 

Kuidas siis oma närvisüsteemi aidata ja toetada, et kaunis aastaaeg ei mööduks kurvastades ja masendusega võideldes. Esmalt tasub üle vaada oma uneaeg, liikumine ja toidulaud, millelt ei tohiks puududa valgud ja head rasvapped. Oomega 3 vajadus on kordi suurem, kui tavapärane kala söömine tavaliselt pakub. Kui toidulauale ei jõua rasvane kala vähemalt kahel korral nädalas, tasub mõelda kalaõli lisandite tarbimisele. Oomega 3 surub alla põletiku kehas, toetab aju ja närvisüsteemi tööd. Kalaõlist toodab keha hormoonitaolisi ühendeid, mis aitavad veresoontel lõõgastuda, aitab tasakaalustada veresuhkrutaset ning toetavad immuunsust. Paraneb õpiedukus, keskendumisvõime ja paraneb meeleolu. 

Folaat ehk foolhape mida leidub nii rohelistes lehtviljades, kaunviljades ja maksas mõjutab oluliselt meie meeleolu ja on depressiooni ennetaja. Aga isegi depressiooni ravimitel on parem toime, kui meil on piisavalt folaati, kinnitavad soome teadlaste uuringud. Toidlisandina on paremini omastuv metüülvorm, mis on lähemal toidus esinevale folaadile, mitte sünteetilisele foolhappele. Folaadi rikkad on kõik rohelised lehtviljad, kaunviljad aga kuumtöödeldes see vitamiin hävib.

Ka teistel B-vitamiinidel on meie emotsioonide tasakaalustamisel oluline roll. B1 vitamiin on tuntud väsimusest üle saamisel kuna aitab glükoosi energiaks muuta. B3 ehk niatsiini puudusest annab märku unetus, depressioon, ärrituvus, lihasnõrkus.  B4 ehk koliin on vajalik mälu korrashoidmiseks, B6 aga osaleb serotoniini tootmises. B12 (kobalamiin)ja B6 (püridoksiin) osalevad homotsüsteiiini ainevahetuses, mille kuhjumine nõrgestab mälu ja tõstab oksüdatiivset stressi, mis võib viia Alzheimeri haiguseni. Koos aitavad need vitamiinid hoida head meeleolu ja parandavad kognitiivset võimekust.

Uuringutes on B6 tähtis meeleolu toetaja, ta lisab elujõudu, parandab mälu ja unekvaliteeti. Puudus püridoksiinist võib tekitada peavalu, „ajuudu“, väsimust, masendust ja naha- ning soolestikupõletikke. B12 puudus on vägagi tuntud ja viib eneriataseme languseni, mälu probleemidele, ainevahetusele ja oluliste virgatsainete nagu GABA, serotoniin ja dopamiin tootmise vähenemiseni. Puudus tekitab nõrkust, väsimust, mälu nõrgenemist ja motivastiooni puudust. Turu Ülikoli uuringutes leidis kinnitust, et kolmandik üle 65-aastasi inimesi on B12 vitamiini defitsiidi äärel. Nii B6-l kui ka B12 on tähtis roll ka hea une saavutamiseks aga ka reipana ärkamisel, kuna toetab loomulikku kortisooli tootmist hommikuseks ärkamiseks. Seega kui tunnete hommikul nagu poleks maganudki, tasub kindlasti B12 vitamiini lisandit proovida. Paljudel inimestel on küll rikkalikult loomset toitu menüüs, kui B12 imendumine pole ikka piisav. Nii B6 kui B12 puudust seostatakse langenud meeleolu ja ka paanikahäiretega. B vitamiinide varud tühjendavad stress, e-pillid, hormonaalsed rasestumisvastased vahendid ja krooniline põletik, mida arvatakse Norra uuringute põhhjal, põdevat ka ligi veerand elanikkonnast. Põletik võib olla füüsilise või emotsionaalse stressi tagajärg ning see võib väljenuda füüsilise valuna, infektsioonidena ja seedeprobleemidena.

 

D-vitamiini puudus annab samuti märku väsimuse ja meeleolu langusega. Uuringud kinnitavad, et D-vitamiini puudusega naistel esineb suurema tõenäosusega ka depressiooni. Kuna D-vitamiin mõjutab serotoniini taset, siis seostub see sageli tujukuse, kurvameeluse, unehäirete aga ka päevase unisusega. Kuna tegemist on eelhormooniga seostatakse puudust ka PMS (premenstruaalse sündroomi) tugevamate sümptomitega ja  hormonaalse tasakaalutusega. Kahjuks toidust D-vitamiini kätte saada on pea võimatu ja siis tuleb kasutada lisandeid, soovitavalt kõigil neil kuudel mille nimetuses esineb „r“täht või mil esineb halba suusailma.

Kevadega seostub ka roheline värv kuid kuni selle ootamiseni võiks end turgutada roheliste jahudega. Need on mugavuse mõttes jahvataud ja pakendatud, et neid oleks kerge segada smuutisse, raputada salatile, lisada küpsetistele või valmistada neist kastmeid.  Nisu- ja ordaoras  ning nõges on meie esivanematel ka söögilaual aukohal olnud, polnud ju siis võimaliks poodi värske spinati järele lipata. Orasest ja noorest kõrvenõgesest saab rikkalikult valku, vitamiine, mineraalaineid ja kolrofülli. Kevadel võiks esikohale tõsta magneesiumi ja kaltsiumi, mille tasakaal mõjutab närvisüsteemi tööd, aitab unetuse ja stressi korral. Rohejahud on abiks ka oma toidulaua aluselisemaks muutmisel, kui ongi pühadel liildatud happelisust tekitava magusa ja liha söömisega. Lisaks annavad külmkuivatatud rohelised taimed ka ensüüme, mis parandavad seedimist ja tõstavad energiataset, mis muidu oleks organismil kulunud toidu lammutamisele ja ümbertöötlemisele. Ka kõhu läbikäimine paraneb kui lisada menüüsse rohkem rohelist.

Suveni kulub veel veidi aega, seniks aga pingsat ilmaportaalide jälgimist ja ootusärevust. Hoia ja enneta terviseprobleeme, et saaksid  minna rõõmsana vastu esimestele tõelistele kevadilmadele.

 

Autor: Külli Holsting

www.eliksiir.ee

 


 

Missugused teemad Teile rohkem huvi pakuvad?

 
 
 
 
 
 

Soovid reklaami meie kodulehele?

Soovid ennast reklaamida?
Võta ühendust reklaam@hooaeg.ee

Leidsid vea / probleemi?

Võta ühendust meie toimetusega. Mõtted ja ideed on alati teretulnud. Teavita probleemist.
 

HOOaeg | info@hooaeg.ee


edge team oü