Soojuspumpadest lähemalt
Soojuspump on seade, mis kasutab soojuse tootmiseks keskkonda (õhku, maapinda või veekogusse) salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbas muudetakse see energia külmaine (enamasti freooni) ja elektri kaasabil soojuseks, mida saab kasutada kütteks või tarbevee soojendamiseks. Süsteem töötab samal põhimõttel külmikuga, ainult et soojuspumba protsess on pööratav ja seda saab kasutada külmal ajal soojuse tootmiseks ja soojal ajal jahutamiseks.
Õhk-õhk soojuspump |
Õhk-vesi soojuspump |
Maasoojuspump |
|
---|---|---|---|
Toimimine |
Võtab soojuse välisõhust ja tõstab soojuskandja (freooni) temperatuuri tasemele, kus seda saab kasutada ruumiõhu soojendamiseks |
Võtab soojuse välisõhust ja tõstab soojuskandja temperatuuri tasemele, kus seda saab kasutada küttevee soojendamiseks sobiva temperatuurini |
Võtab soojuse maapinnast või veekogust (ei ole Eestis levinud) ja tõstab soojakandja temperatuuri tasemele, kus seda saab kasutada küttevee ja tarbevee soojendamiseks sobiva temperatuurini |
Komponendid |
Välisseade ja üks või mitu siseseadet |
Välisseade ja siseseade, kus soojendatakse vett põrandaküttele, küttekehadele ja sõltuvalt mudelist ka sooja tarbevee valmistamiseks |
Hoones paiknev maasoojuspumba seade, maapinnas või veekogus paiknev väliskontuur. Üldjuhul on seadmed varustatud ka lühiajaliste tippkoormuste tagamiseks elektriküttekehadega |
Eelised |
Odav Väikese ehitusmahuga Lihtne kasutada hoonete kütmiseks Võimalik kasutada ka suvisel ajal ruumide jahutamiseks |
Sobib põrandakütte ja radiaatorkütte puhul, kui ei ole võimalust ega soovi maakontuuri paigaldada |
Ei sõltu välistemperatuurist ja õigesti kavandatud soojust koguv maakontuur tagab aasta ringi vajaliku soojakoguse |
Puudused |
Töö efektiivsus ja soojusväljastus sõltuvad välistemperatuurist Külmal ajal tuleb välisseadet soojendada ja jääd sulatada Väga suure külmaga (alla -20 °C) on vaja kasutada alternatiivset küttesüsteemi Välis- ja siseseade tekitavad müra, mistõttu iga asukoht seadmele ei sobi |
Töö efektiisus sõltub välistemperatuurist ja talviste külmade ajaks lülituvad seadmed otseelektriküttele Seadmed on kallid, sest neisse on ehitatud lisaks soojuspumbale täies mahus otsene elektriküte, juhuks kui madalatel välistemperatuuridel õhust sooja võtta pole |
Väliskontuuri ehitamiseks peab olema piisavalt ruumi ja pärast selle rajamist tuleb taastada ka kontuuri kohal olev haljastus |
Keskmine soojustegur kütteperioodil |
2,9–3,0 |
2,5–2,8, tarbevee soojendamise keskmine soojustegur 2,3 |
Põrandakütte puhul 3,5, radiaatorkütte puhul 3,0, tarbevee soojendamise aasta keskmine soojategur 2,7 |
Leidsid vea / probleemi?
Võta ühendust meie toimetusega. Mõtted ja ideed on alati teretulnud. Teavita probleemist.HOOaeg | info@hooaeg.ee