tagasi

Soojuspumpadest lähemalt

Allikas: Eesti Energia

Soojuspump on seade, mis kasutab soojuse tootmiseks keskkonda (õhku, maapinda või veekogusse) salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbas muudetakse see energia külmaine (enamasti freooni) ja elektri kaasabil soojuseks, mida saab kasutada kütteks või tarbevee soojendamiseks. Süsteem töötab samal põhimõttel külmikuga, ainult et soojuspumba protsess on pööratav ja seda saab kasutada külmal ajal soojuse tootmiseks ja soojal ajal jahutamiseks.

 

Õhk-õhk soojuspump

Õhk-vesi soojuspump

Maasoojus­pump

Toimimine

Võtab soojuse välisõhust ja tõstab soojuskandja (freooni) temperatuuri tasemele, kus seda saab kasutada ruumiõhu soojendamiseks

Võtab soojuse välisõhust ja tõstab soojuskandja temperatuuri tasemele, kus seda saab kasutada küttevee soojendamiseks sobiva temperatuurini

Võtab soojuse maapinnast või veekogust (ei ole Eestis levinud) ja tõstab soojakandja temperatuuri tasemele, kus seda saab kasutada küttevee ja tarbevee soojendamiseks sobiva temperatuurini

Komponendid

Välisseade ja üks või mitu siseseadet

Välisseade ja siseseade, kus soojendatakse vett põrandaküttele, küttekehadele ja sõltuvalt mudelist ka sooja tarbevee valmistamiseks

Hoones paiknev maasoojuspumba seade, maapinnas või veekogus paiknev väliskontuur. Üldjuhul on seadmed varustatud ka lühiajaliste tippkoormuste tagamiseks elektriküttekehadega

Eelised

Odav

Väikese ehitusmahuga

Lihtne kasutada hoonete kütmiseks

Võimalik kasutada ka suvisel ajal ruumide jahutamiseks

Sobib põrandakütte ja radiaatorkütte puhul, kui ei ole võimalust ega soovi maakontuuri paigaldada

Ei sõltu välistemperatuurist ja õigesti kavandatud soojust koguv maakontuur tagab aasta ringi vajaliku soojakoguse

Puudused

Töö efektiivsus ja soojusväljastus sõltuvad välistemperatuurist

Külmal ajal tuleb välisseadet soojendada ja jääd sulatada

Väga suure külmaga (alla -20 °C) on vaja kasutada alternatiivset küttesüsteemi

Välis- ja siseseade tekitavad müra, mistõttu iga asukoht seadmele ei sobi

Töö efektiisus sõltub välistemperatuurist ja talviste külmade ajaks lülituvad seadmed otseelektriküttele

Seadmed on kallid, sest neisse on ehitatud lisaks soojuspumbale täies mahus otsene elektriküte, juhuks kui madalatel välistemperatuuridel õhust sooja võtta pole

Väliskontuuri ehitamiseks peab olema piisavalt ruumi ja pärast selle rajamist tuleb taastada ka kontuuri kohal olev haljastus

Keskmine soojustegur kütteperioodil

2,9–3,0

2,5–2,8, tarbevee soojendamise keskmine soojustegur 2,3

Põrandakütte puhul 3,5, radiaatorkütte puhul 3,0, tarbevee soojendamise aasta keskmine soojategur 2,7

 
 

Talv

tagasi

Soojuspumpadest lähemalt

Allikas: Eesti Energia

Soojuspump on seade, mis kasutab soojuse tootmiseks keskkonda (õhku, maapinda või veekogusse) salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbas muudetakse see energia külmaine (enamasti freooni) ja elektri kaasabil soojuseks, mida saab kasutada kütteks või tarbevee soojendamiseks. Süsteem töötab samal põhimõttel külmikuga, ainult et soojuspumba protsess on pööratav ja seda saab kasutada külmal ajal soojuse tootmiseks ja soojal ajal jahutamiseks.

 

Õhk-õhk soojuspump

Õhk-vesi soojuspump

Maasoojus­pump

Toimimine

Võtab soojuse välisõhust ja tõstab soojuskandja (freooni) temperatuuri tasemele, kus seda saab kasutada ruumiõhu soojendamiseks

Võtab soojuse välisõhust ja tõstab soojuskandja temperatuuri tasemele, kus seda saab kasutada küttevee soojendamiseks sobiva temperatuurini

Võtab soojuse maapinnast või veekogust (ei ole Eestis levinud) ja tõstab soojakandja temperatuuri tasemele, kus seda saab kasutada küttevee ja tarbevee soojendamiseks sobiva temperatuurini

Komponendid

Välisseade ja üks või mitu siseseadet

Välisseade ja siseseade, kus soojendatakse vett põrandaküttele, küttekehadele ja sõltuvalt mudelist ka sooja tarbevee valmistamiseks

Hoones paiknev maasoojuspumba seade, maapinnas või veekogus paiknev väliskontuur. Üldjuhul on seadmed varustatud ka lühiajaliste tippkoormuste tagamiseks elektriküttekehadega

Eelised

Odav

Väikese ehitusmahuga

Lihtne kasutada hoonete kütmiseks

Võimalik kasutada ka suvisel ajal ruumide jahutamiseks

Sobib põrandakütte ja radiaatorkütte puhul, kui ei ole võimalust ega soovi maakontuuri paigaldada

Ei sõltu välistemperatuurist ja õigesti kavandatud soojust koguv maakontuur tagab aasta ringi vajaliku soojakoguse

Puudused

Töö efektiivsus ja soojusväljastus sõltuvad välistemperatuurist

Külmal ajal tuleb välisseadet soojendada ja jääd sulatada

Väga suure külmaga (alla -20 °C) on vaja kasutada alternatiivset küttesüsteemi

Välis- ja siseseade tekitavad müra, mistõttu iga asukoht seadmele ei sobi

Töö efektiisus sõltub välistemperatuurist ja talviste külmade ajaks lülituvad seadmed otseelektriküttele

Seadmed on kallid, sest neisse on ehitatud lisaks soojuspumbale täies mahus otsene elektriküte, juhuks kui madalatel välistemperatuuridel õhust sooja võtta pole

Väliskontuuri ehitamiseks peab olema piisavalt ruumi ja pärast selle rajamist tuleb taastada ka kontuuri kohal olev haljastus

Keskmine soojustegur kütteperioodil

2,9–3,0

2,5–2,8, tarbevee soojendamise keskmine soojustegur 2,3

Põrandakütte puhul 3,5, radiaatorkütte puhul 3,0, tarbevee soojendamise aasta keskmine soojategur 2,7


 

Missugused teemad Teile rohkem huvi pakuvad?

 
 
 
 
 
 

Soovid reklaami meie kodulehele?

Soovid ennast reklaamida?
Võta ühendust reklaam@hooaeg.ee

Leidsid vea / probleemi?

Võta ühendust meie toimetusega. Mõtted ja ideed on alati teretulnud. Teavita probleemist.
 

HOOaeg | info@hooaeg.ee


edge team oü