Kodus kulub sageli liiga palju energiat küttele, mida tegelikult väga vaja ei ole – köetakse ruume, kus keegi ei viibi, või hoitakse tavapärast toatemperatuuri ajal, kui kedagi kodus ei ole.
Hoone küttekulu sõltub paljudest aspektidest: hoone suurusest, arhitektuurist, küttesüsteemist jne. Kõige energiatõhusamad on kompaktsed ristkülikukujulised hooned.
Tarbetut küttekulu on võimalik tuvastada ja vähendada mitmesuguste energiasäästu seadmete abil. Küttesüsteemi automatiseerimise abil on võimalik säästa 5–25% energiakuludest.
Mugav sisekliima eluruumides tähendab 18–22 °C õhutemperatuuri kütteperioodil. Sellise õhutemperatuuri tagamiseks on vaja Eesti kliimas kütta ruume keskmiselt kaheksal kuul aastas.
Radiaatorite termostaatide kasutamisel tähendab 1 kraad temperatuuri vähendamist küttekulude vähenemist 5% võrra.
Radiaatorite puhul aitab küttekulusid kokku hoida nendele termosventiilide paigaldamine, regulaarne õhutamine ning sisepindade puhtana hoidmine ladestuvast katlakivist.
Eesti laiuskraadidel suudavad päikeseenergial toimivad päikesepaneelide süsteemid rahuldada umbes 40–70% sooja tarbevee vajadusest.
Tänu keskkonnasoojuse kasutamisele suudavad soojuspumbad toota mitu korda rohkem soojust või külma võrreldes sissepandud elektrienergia kogusega – tulemust väljendatakse soojusteguriga. 1 kWh elektrienergia kohta toodavad soojuspumbad 2–5 kWh soojust, st nende soojustegur on keskmiselt 2–5.
Allikas: Eesti Energia
Kodus kulub sageli liiga palju energiat küttele, mida tegelikult väga vaja ei ole – köetakse ruume, kus keegi ei viibi, või hoitakse tavapärast toatemperatuuri ajal, kui kedagi kodus ei ole.
Hoone küttekulu sõltub paljudest aspektidest: hoone suurusest, arhitektuurist, küttesüsteemist jne. Kõige energiatõhusamad on kompaktsed ristkülikukujulised hooned.
Tarbetut küttekulu on võimalik tuvastada ja vähendada mitmesuguste energiasäästu seadmete abil. Küttesüsteemi automatiseerimise abil on võimalik säästa 5–25% energiakuludest.
Mugav sisekliima eluruumides tähendab 18–22 °C õhutemperatuuri kütteperioodil. Sellise õhutemperatuuri tagamiseks on vaja Eesti kliimas kütta ruume keskmiselt kaheksal kuul aastas.
Radiaatorite termostaatide kasutamisel tähendab 1 kraad temperatuuri vähendamist küttekulude vähenemist 5% võrra.
Radiaatorite puhul aitab küttekulusid kokku hoida nendele termosventiilide paigaldamine, regulaarne õhutamine ning sisepindade puhtana hoidmine ladestuvast katlakivist.
Eesti laiuskraadidel suudavad päikeseenergial toimivad päikesepaneelide süsteemid rahuldada umbes 40–70% sooja tarbevee vajadusest.
Tänu keskkonnasoojuse kasutamisele suudavad soojuspumbad toota mitu korda rohkem soojust või külma võrreldes sissepandud elektrienergia kogusega – tulemust väljendatakse soojusteguriga. 1 kWh elektrienergia kohta toodavad soojuspumbad 2–5 kWh soojust, st nende soojustegur on keskmiselt 2–5.
Allikas: Eesti Energia
HOOaeg | info@hooaeg.ee